Nagu paljud Ühendkuningriigid, ärkasime eile hommikul lumevaiba peale.
Nagu mu nõbu (kes elab Prantsusmaal suusakuurordis) märkis, pole lumi paljudele inimestele nii põnev. Meie jaoks märjal ja natuke liiga soojal keskmaal aga mäletan viimati korralikku lund (piisab lumememme tüüpi lume tegemiseks!) 5-6 aastat tagasi!
Nüüd, argipäeval või päeval, mil ma pean päriselt kuhugi minema, pean tunnistama, et lume leidmine on pisut häiriv. Eile aga ei olnud mul vaja kuhugi minna, et saaksin lund täiel rinnal nautida jah!
Veetsin suurema osa hommikust aknast välja vaadates, vaadates, kuidas inimesed mööduvad üksteisele lumepalle loopimas, oma autodes (või jalgsi!) ettevaatlikult mööda lumega kaetud teid kulgemas ja kelku vedades. Kui mul võrkkardinad oleksid olnud, oleks need tõmblema hakanud, ma olen nii usina naaber!!!
Lõunaks ei suutnud ma sellele enam vastu panna, nii et läksin aeda, et näha, milline inspiratsioon mind tabas. Kuna mul pole väikest last jälgede katmiseks külma kätte sundida, pean tunnistama, et mulle meeldib lumememme teha, minu jaoks üksinda… Ma ei ole nii huvitatud teie tavaliste või aia lumememmede tegemisest… olen varem proovinud, aga ma ei suuda ennast tagasi hoida… see on mõne aasta tagune katse…
Nii et ma olen ka proovinud…
lumelind, lumekass, lumepart, lumepingviin ja lumejääkaru!
Sel aastal otsustasin aga teha lumedraakoni!!
See ei olnud nii lihtne, kui ma arvasin, mul oli vaja palju lund mujalt aiast tassida (mul on täna valus!!), aga siin see on, lumidraakon.
Ta näeb sõbralik välja eks??
Nagu sellelt pildilt näha, sadas ka veel lund, nii et lumi üritas draakonit taas kõvasti katta, kui ma seda tegin. Mul oli ka mütsi kandmiseks liiga palav… tund aega lund sadas… lõpuks nägin välja nagu mingi uppunud rott!
Mul sai jaks otsa, et talle hambad (liiga külmad ja märjad) vabandust teha! Üldise idee saate siiski aru!
Teiste uudiste hulgas on see, et ma panen oma suvaliste triipudega kardiganiga edasi, ma olen nüüd varrukad… ja teate, kuidas mulle varrukad ei meeldi….
…mulle ei meeldi need nii väga, et olen juba hajunud ja läinud teise projekti juurde!!! Nüüd valmistan seda Alicia Plummeri Ease'i džemprit. Ma valmistan seda aran weight milamila looduslikult pehmes araanis. Mul oli see lõng varuks ajast, mil kavatsesin teha midagi muud, mida pole kunagi juhtunud. Nii et ma arvan, et see on vastuvõetav, kui kasutan ära oma varud!!
Praegusel etapil pole eriti huvitav pildistada, kuid ma luban, et postitan varsti pilte!
Loodan, et teil on lumes soe ja turvaline! Kas keegi veel võttis oma sisemise lapsega ühendust ja tegi lumememme/loomi? (kas ise või väikeste lastega maskeerimiseks??)
Head esmaspäeva!
